Suveniirid, käsitöötooted, samuti ka äri- ja reklaamkingitused on kõik tooted mille olemuse põhjenduseks on emotsioon mida ta oma saajas tekitama peab. Nüüd majandussurutise aegadel nõuab ka see valdkond uut analüüsi, ellujäämise ja edaspidise arengu kindlustamiseks.
Kindlalt võib väita, et nii nagu majandustõusu tingimustes ei liikunud valdkond globaalsete muutuste tõmbetuultes, ei mõju ka majanduse tagasikäik talle otseselt halvasti.
Ka on põhjuseks reisimise ja turismitööstuse mitte nii ränk kukkumine nagu seda on juhtunud mõnel muul alal. Suveniiritööstus ja -kaubandus ei ole majanduse peavoolud. Nad ei ole seotud meie igapäevaste tarbimisharjumustega. Nad ei ole meie toimetuleku eesmärk vaid pigem osa meie isikupärast. Seega kõik järsud muutused elab valdkond üle pehmemalt...
Aasta 2008 oli suveniiritööstuses rekordiline ning ala saavutas oma maksimumi. Ka otsesed kulutused saavutasid maksimumi. Kasvas jaemüük, klientide arv ning paranes ka makse- ja tarnedistsipliin. Samuti paranes tootmise ja müügiga seotud kindlus ning kindluse lisandumisega seoses vähenesid riskid, kuid... See mis esimesena kukkuma hakkas oli kasumlikus... Esimene märk sellest, et müük ei olnud enam eelmiste aastate kasvu tasemel-, kulutused aga kasvasid jätkuvalt eelnevate aastate tempos...
Kulutuste kasvumootoriks sai vajadus kindlustada edaspidine kasv, eelnevate aastate tempos, eelkõige uute inimeste värbamisega hästimakstud aladelt, mis aga omakorda põhjustas palkade ebaratsionaalse kasvu. Ei olnud aga võimalik kulutuste kasvuga samas rütmis tõsta valmistoodete hindu sest see oleks oluliselt vähendanud nende müügiväljavaateid teiste toodetega võrreldes. Tootmise ratsionaliseerimine aga enam endist kasumlikust hoida ei võimaldanud.
Seega oli 2008 aasta kohaliku suveniiritööstuse laeks igas mõttes, siit edasine kasv ja kasum oleks olnud vaja kindlustada juba uute strateegijatega. Kuna 2008 a. liikus majandus tervikuna siiski juba teises suunas siis oli ka mõistetav miks kõik uut arengut võimaldavad plaanid külmutati ning tervikuna võttis kogu valdkond äraootava seisukoha...
Aasta 2009 võib prognoosida tagasiminekut 2007 tasemele.
Aasta 2010 peaks ala aga uute kogemuste jõul jälle kasvule pöörduma.
Valdkonna eripäraks on väga suur kohaliku materjali osahulk valmistootes. Seega hõlmas valdkond iga aasta üha enamaid inimesi, allhankijaid ja toormekoguseid. Tehingud mis tehti Eestis ja raha mis jäi Eestisse, kaup ise aga rändas enamasti maalt välja.
Turg kasvas kokku viimase 5 aasta jooksul kuni 3 korda ja seda eelkõige just tänu ekspordi kasvule. Välisturgudega on olnud seotud umbes 40% kogu alaga hõivatud ressurssidest ja tegemist on olnud ainult rikaste ja suurele tarbimisele orjenteeritud turgudega. Kuna ka kohalikud tarbimisharjumused ei ole valdkonnaga otseselt seotud, ei tohiks tarbimise vähenemine nii sise kui ka välisturgudel suveniiride müüki oluliselt mõjutada.
Kui arvestada, et viimased 5 aastat on kasv valdkonnas olnud keskmiselt umbes 25% eelmise aasta tulemusest, siis kukkumine võib tulla samuti umbes 25% oma hetkelisest tipust. See number sõltub siiski konkreetselt kui palju on suvel turiste Eestisse tulemas, kuidas läheb valdkonda oluliselt mõjutavatel riikidel (eelkõige: Soome, Venemaa, USA) ja mida teeb turismindus laiemalt. Sest valdkonna juhtivaks mõõdupuuks on ikkagi turism...
Aasta 2009 Laulu ja Tantsupidu toob alale kindlasti suuremat tähelepanu nii nagu seda tõi ka Eest vabariigi 90aastapäev 2008 aastal. Samuti tõstab müüki Eesti üha suurem avatus, integreerumine muude maailma. See aitab just kohalikul eripäral uude valgusesse tõusta. Globaliseerumine aitab kohalikul eripäral võõrsil erilisena näida.
Samuti on toote müügile hakanud otseselt kaasa aitama internet. Kui tarbijad suveniirpoodidisse alati ei jõua, siis internetist on võimalik nendes müüdavad tooted üles leida. Ka hinnavahe toimib internetimüügi kasuks...
Oluline areng mis viimasel ajal on toimunud ning hakanud ka tulemusi andma on kohalike otsustajate mõjutuse kasv. See tähendab, et suveniiripakkujate nähtavus ja sihipärane tegutsemine on suurenenud. Kuna lõpptarbija ostab ikkagi kaupa mida müügiks pakutakse, siis on just nendele müüjatele kauba-pakkujate ning ka sortimendi hulk teinud kiire kasvu.
Muidugi loob see praegu valdkonda hulganisti juhuslike tooteid ja juhuslike tegijaid kuid selliste tegijate olemasolu on igasuguse arengu vältimatu osa, andes kõigile õiglase võimaluse.
Vastuolulisus on kogu perioodi iseloomustav märksõna. Kindlus ja ebakindlus juhivad nüüd meie otsuseid...
Teatud mõttes teeb kogu tööstus lähitulevikus läbi tugeva saneerimise ehk kõik oma olemust mitte õigustanud suunad langevad tugeva surve alla. Selline korrastatus kus igaüks peab oma olemasolu õigustama ja kus ainult tugevad jäävad ellu, on omane lähiaastatel kogu majandusele tervikuna.
Tooted mis olid enne populaarsed saavad veelgi populaarsemateks sest nendele pannakse nüüd enam lootusi. Siiski toimib suveniiriäri oma graafiku järgi, olenemata sellest kuhu poole majandus liigub-, äri on hooajaline. Õige müük algab allas suvel ning tõuseb korraks üles ka jõuludel, muu aeg on müügivaene.
Ellujäämiseks on vaja omada alati teatud varusi ning vaadata alati natuke kaugemasse tulevikku sest kõik muutused annavad tunda kuni aastase nihkega. On näha, et paljud tegijad üritavad just seda hooajalisust vähendada, üritades läbi lüüa muudes võimalikes lähedal asuvates emotsioontoodete loogikale alluvates valdkondades. Riskide maandamine on tõusmas ellujäämise sünonüümiks.
Emotsioonkaubandus teeb igaljuhul suure pöörde oma tarbijate suunas. Kindlasti on oodata esteetilisi ja silmale nauditavate toodete juurdekasvu kogu tööstuses tervikuna...
Samuti on kinnistunud arengud mis hiljuti polnud veel mõeldavad. Lapsemeelsusest on saanud inimestele oluline osa iseloomust nii toimetulekul, uute olukordadega kohanemisel kui ka loovusel.
Majanduskasvu tagajärjel tekkinud vaba raha ülejääk Eestis võimaldas tekkida laste ja areneda käsitöötööstusel mis on orjenteeritud popkultuurile. Firmad ja organisatsioonid kes tahtsid eristuda hakkasid omapäraseid tooteid tellima enne vaid traditsiooniliselt käsitööga tegelejatelt ja seda globaalselt.
Eesti kohalik käsitöötööstus peaks kohaliku suurt suveniiride valmistamise traditsioone arvestades, ka lähiaastatel olema jätkuvalt edukad ning liikuma oma toodetega jätkuvalt majanduse peavoolu suunas...
Allhankena on Eestis kogu aeg toodetud kaupa mida ei oleks kunagi arvanud siin toodetud olevaks. Praeguse turujahtumise tingimustes ei liigu need tellimused ja oskused kindlasti otsaga edasi Hiina suunas kuhu nad majandusarengu jätkudes oleks võinud vabalt liikuda.
Turud muutuvad kinnisemaks ja kohaliku toote tähtsus müügis kasvab. Väheneb ka liigselt liberaalne maksupoliitika. Samuti on näha, et vahendustegevus kui selline tõmbub kokku.
Olukorras kus raha on kulutada väham, liigub ost ikka lähemale tootjale, seega firmad kes on suutnud tagada endale oma toote, nähtavuse ja ausa hinnapoliitika on eelises. Eelises on ka ettevõtted kes suudavad rahuldada erinevate ostugruppide vajadusi nii, et kellelegi poleks liiga tehtud.
Praeguses olukorras oleks luksus ja rumalus mitte müüa kõigile...
On märgata, et riskide võtmine müüjate poolt väheneb. See tähendab, et sinu kättevõidetud positsioon turul ei tohiks pikemas perspektiivis langeda vaid pigem tõusta, nii nagu äraproovitud meetodid ja tooted on need millest nüüd, sinu kauba müüjate poolt, päästjat oodatakse...
Eesti turul puuduvad ma väiksuse tõttu ka kliendid kelle liiga suured laovarud nõuaksid sulle kahjulikel tingimustel nende kiiret realiseerimist.
Lähitulevik annab ideaalse võimaluse varju jäänud tegijatel ja toodetel valgusesse tõusta, sest lõpptarbijad otsivad rohkem ja on rohkem avatud uutele võimalustele ja toodetele.
Kindel on see, et Eestimaine toode teeb aastatel 2009 – 2010 läbi oma maine kasvu. Ta muutub veelgi kvaliteetsemaks, ilusamaks ja kergemini kättesaadavamaks. Tema väärtus ja hind muutuvad arusaadavamaks ning tema iseloom ja emotsioon meile äratuntavamaks ja vajalikumaks.
Uus tõus tuleb just selle uue mõtlemise põhine. Emotsioontooted kui sellised tulevad meile lähemale ning aitavad meie personaalsusel paremini esile tõusta...
Meened OÜ
Artikkel on osaliselt avaldatud ajalehes Äripäev 16.04.2009
|
