On ju turism üks kiiremini arenenud majandussektoreid Eestis ning siingi saab teha järeldusi inimeste maitse ja rahakoti muutuste kohta.
Eestlased oma mõneteistkümneaastase reisimisvabadusega on suutnud läbida juba mitu trendi. Pärast seda, kui paljud eestlased olid 1990ndate alguseks käinud ära Soomes-Rootsis, hakati lendama soojadele lõunamaadele: Kanaari saartele, Egiptusesse, Kreekasse ja Türki, mis olid uudsed ja soodsad ning pakkusid pea aasta ringi sooja kliimat. Sealsed kuurordid on paljudele sama kodused kui Pirita või Pärnu.
Unistus saab lähedaseks
Mida jõukamaks on inimesed saanud, seda enam otsitakse uusi sihtkohti. Peale kasvab ka uus põlvkond kliente – need, kes veel eile unistasid Kanaari saartest ja külastasid Helsingit, on täna muutunud kõikide reisibüroode lemmikklientideks. Nende heaks on reisibürood muutnud seni unistusena tundunud maad nii lähedaseks, et näiteks Egiptust saab osta letist lausa nagu tarbekaupa – täna maksan, homme lähen. Seega võib öelda, et inimeste reisimisharjumused ning sellega koos reisimistrendid on muutunud etapiti: kes varem üldse ei reisinud või sattusid heal juhul Soome-Rootsi, reisivad nüüd Egiptusesse, ning seal juba käinud otsivad uusi, eksklusiivseid erireise. Neid ei huvita enam ranna- ega linnareisid, nad otsivad seiklusi. Nende puhul tulevad mängu Tai, India, ka Namiibia, Zimbabwe, Botswana, Ecuador, Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Mehhiko jne. Vahelduse otsijate hulgas on populaarne ka citybreak – otselennuga lennatakse nädalalõpuks mõnda linna puhkama.
Eestlaste reisimisharjumused ja -trendid arenevad ja muutuvad meeletu kiirusega, ometi oleme Euroopaga võrreldes pisut ajast maas. Meid võib praegu võrrelda pigem Ameerikaga, kus eksootilised reisid kaugete maade ja merede taha on staatuse sümbol.
Ameeriklaste seas on ebapopulaarne reisida Ameerika piires, eriti kodumaa teemaparkides. See tähendab, et ka seal reisitakse nagu meil – suunapõhiselt –, peaasi, et kodumaalt välja ja võimalikult soodsalt.
Reisil tähtis tegevus
Euroopa reisitrend on muutunud massiturismilikult suunapõhiselt hoopis tegevuspõhiseks: enam ei ole tähtis, kuhu minna, vaid see, mida seal teha saab. Reisi valides tehakse otsus vajaduse järgi.
Levinumad on kultuuri-, spordi- ja huvireisid, veini-, pulma-, jalgpalli- ja kontserdireisid, sealhulgas ka ostlemisreisid, kas või näiteks Riiga, ja peoreisid näiteks Ibizale. Ning vastavalt sellele püütakse igas turiste ootavas riigis luua neile soodsad tingimused. Nii on maailmakaardile joonistunud spetsiaalsed suusa- ja surfiriigid, ilusate randade ja soojade vetega riigid lõõgastumiseks ning metsiku loodusega maad seiklusreisideks.
Kuigi ka lõunamaadest ja rannas päevitamisest tüdinud eestlased otsivad juba seikluslikumaid sihtpunkte, reisitakse konkreetsetest vajadustest või hobidest lähtuvalt meil veel vähe – võib aga arvata, et see on kasvav trend. Üha kasvab huvi spordireiside (nii võistlustel käimise kui näiteks surfi- ja suusareiside), kontserdi-, kultuuri- ja teiste selliste reiside vastu.
Eesti kogub tuntust
• Eesti hakkab Euroopa kaardil silma torkama kui jahiturismi sihtkoht, kuid kogume üha tuntust ka kui golfiriik. Meie maailmatasemel golfiväljakud on väga populaarsed soomlaste, rootslaste ja venelaste seas – viimastele on näiteks golf väga eksootiline spordiala ning nad külastavad Eestit hea meelega.
• Eestil on aga veel küllaga erilist, mida pakkuda. Näiteks väga erilised ning lausa haruldased oleks keskmisele eurooplasele loodusreisid – matkad, kanuud, süstad –, talvel ka näiteks jääuisumatkad. Meil on metsad ja rabad, jõed ja järved, mis on ainulaadsed ning ka haruldased.
Reisi pikkus väheneb
Kogu maailma reisimist iseloomustab praegu kauguste vähenemine ja lihtsustumine – vähem viisasid, ühisraha, maksekaardid; nõudluse kasv on nii nišiturismi kui massiturismi järele. Ja mis kõige tähtsam – kõik on võimalik: hoolimata sellest, et Kuu-reisi eest küsib kosmoseturismi korraldav firma 1,16 miljardit krooni, on esimene reis juba broneeritud!
Kristo Krumm, ASi Baltic Tours turundus- ja müügijuht . Postimees.ee 12.10.2007
