Antropoloog Marcel Mauss väitis 1924 avaldatud raamatus “Kingitused”, et igal asjal mis kingituseks mõeldud on tegelikult palju sügavam tähendus - see jääb ühendama selle andjat ja saajat...
Ta põhines oma väitel paljusi kultuure (ka Põhjamaade) uurides.
M. Mauss jõudis välja teooriani, et kingituse saamine tekitab selle saajal võla, võla mis nõuab tasumist... “Kellegilt kingituse saamine on väljaminek”
Ta nimetas selle võla sõnaga Hau, mis Maoori keeles tähendab kingituse vaimu... “Kui sa oled saanud kingituse, oled saanud tema Hau kingiks kaasa”...
“Just Hau on see jõud, mis selgitab, miks kingitustele vastatakse,” väitis ameerika antropolog Marshall Sahlins. Kui sa oled teinud kellelegi kingituse, tekib sul vastuvõtjaga teatud suhe “Kingitused loovad suhteid”...
Norra antropoloog Thomas Hylland Eriksen väitis, et enne turumajanduse ja kaubanduse tekkimist ehitasid ühiskonda ja selle suhteid just kingitused...
“Kui sul on ressurssi mida, ilma otsest vastuteenet eeldamata, anda, siis oled sa tugev ja elujõline, järelikult edukas”...
Meie moodsas heaoluühiskonnas, kus näiteks jõuluaaegne kinkide vahetamine tundub mõttetu rituaalina, tunnetame me endiselt kinkide võimu. Kingitus on signaal sellest, et tahetakse luua ja hoida suhteid.
Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss rõhutas, et traditsioonilistes ühiskondades moodustab kingikaubandus ühiskonna selgroo, moraali ja vundamendi. “Kingituse Vaimust saab ühiskonna hing.” Sellistes ühiskondades tasutakse kingitustele alati vastu kinkimisega. Kuid kas tegemist ei ole mitte vahetuskaubaga? Käsi peseb kätt nähtusega?
Taani filosoof ja mitme ülipopulaarse raamatu autor Tor Norretranders lükkab selle väite ümber ajalisele intervallile viidates. “Igale heateole vastame me heateoga, kuid mitte kohe, mitte analoogselt, vaid kunagi hiljem, tekkinud olukorrale, oma äranägemisele, võimetele ja võimalustele vastavalt.” Tegemist on eraldiseisvate, teineteisest sõltumatute tegudega, kuid... “Kingituste osapooltel tekib ühine tulevik, nad seovad ennast teineteisega”...
Kink on alati isiklik...
Kaubavahetuse arenedes, kus hinna ekvivalensiks kujunes raha või üheselt väärtustatav materjal (kuld, toit, riie jne), taandus kingituste mõiste sõprade ja sugulaste vahele.., Perekonda... Ärimajanduses sai moesõnaks Võrgustik, suhtlusringkond, mille ühendavaks jõuks oli kaubavahetus, kuid mis põhines siiski vastastikusele kingituste ja teenete osutamisele.
Onupojapoliitika, altkäemaks, must turg on kõik osa sellest mõistest.
Endale paremate kauplemisviiside, konkurensieelise, eduka tuleviku kindlustamine...
Hollandi majandusteadlane Wilfred Dolfsma teatas koguni, et pooled kõigist toodetud kaupadest on nn. kingitused. Ehk iga teine tegu mida me teeme, ei tee me otseselt raha eest...
Meie elu ei toimiks eriti hästi kui kõik oleks ainult turg... Ratsionaalsus on vaid osa meie isiksusest, tunnete kõrval...
Inimvaheliste suhete, heldemeelsuse ja hoolitsuse tähtsus ning vajadus ühiskonnas on teadvustumas.
Turumajandus ei ole elulaad vaid üksnes osa meie päevast... Õnnestunud tehingu põhjuseks pole mitte kauba hind ega kvaliteet, vaid protsess mis on rahuldust tootev...
Nii endale kui teistele...
Moraalne on teene mida sooritatakse ilma tagamõtteta. Heldemeelsus on ligitõmbav, see annab tunnistust eluenergijast...
Tor Norretranders |
