Kümned tuhanded lõbuturistid jõuavad teha Tallinnas kiirekskursiooni – näha vanalinna, lauluväljakut ja Piritat ning võõrast kaubast kubisevaid meenekauplusi.
Läänemerel seilav lumivalge lõbusõidulaev Century sildub Tallinna Vanasadamas kesknädala hommikul kell 7 ning hiivab ankru täpselt kell 14. Umbes neljatunnise ekskursiooniga peavad 700 maaletulevat Ameerika turisti saama Tallinnast ülevaate.
«Pakume soovijatele seitset ringsõitu,» räägib neid võõrustava osaühingu Deneest teenindusjuht Mare Tiigimaa Vanasadama kail.
Tema ümber seisab kümneid busse, kes viivad peamiselt pensionäridest koosneva seltskonna tutvuma vanalinnaga ja tiirule Rocca al Maresse Vabaõhumuuseumi. Valida on ka terviserajad ning rattasõit Kakumäel. Kes jalgsikäimist pelgavad, neile pakub Deneest linnavaatamist ratastelt.
Valime ringsõidu, kus ameeriklased-mehhiklased näevad nelja tunniga Kadriorgu, lauluväljakut ja Piritat. Sõidu lõpetab poolteist tundi jalgsimatka keskaegsel Toompeal. Kell 8.15 selles bussis enam vabu kohti ei ole ning giid Anna Gvozdeva juhtimisel võetakse sadamast suund Kadriorgu.
Väike Eesti hämmastab ameeriklast
Läbisõit baroksest Tallinna esinduspargist kestab kümmekond minutit. Giid räägib Katariina Esimesest ja tsaar Peetrist. Paraku jääb läbi bussiakna Luigetiiki uudistavatele ameeriklastele teadmata, et Kadriorus asuvad ka praeguse Eesti presidendi residents ja vastvalminud Kumu.
Esimene peatus tehakse kell 8.36 Õllesummeriks valmistuval lauluväljakul. Ülemine parkla kihab bussidest ning vähemalt kümnest maailma keelest.
Keegi uurib giidilt, kas Tallinn sai Teises maailmasõjas palju kannatada. Anna seletab mõne minuti ameeriklastele, kuidas punalendurid 1944. aasta märtsis linna tampisid.
Suurim vaatamisväärsus on turistidele Gustav Ernesaksa monument. Seda pildistatakse, filmitakse ja patsutatakse. Väravas avatud suveniirilettidest kõnnitakse mööda.
«Ma ei teadnud tänase päevani ühtegi teie linna nime,» tunnistab Baltimore’ist üle ookeani reisinud Steven. Küll teadis ameeriklane, et Läänemere ääres on kolm riiki. Seda tänu keskkooliaastatele. «Ma õppisin seal koos kahe pagenud eestlasega,» meenutab Steven neljakümnendaid. Kiidab tunni ajaga nähtud ilusaid eestlannasid, prahist puhtaid tänavaid ning avatud inimesi.
Anekdoot põdurast Bre˛nevist paneb ameeriklased naerma
«Aga tehke mulle selgeks, kuidas saab kogu Eesti rahvaarv olla 1,3 miljonit! Meil on nii palju inimesi ühe suurlinna kvartalis,» ütleb Steven naerdes.
Kell 9.03 vurab turistibuss lauluväljakult Piritale. Teel jõuab Anna rääkida keskaegsest kloostrist ja nõukogude aastatest. Samuti õllest, mis on tema sõnul Eesti rahvusjook. See ajab inimesed naerma.
9.10 saabub reisiseltskond jõekaldale, vastu TOPi peaväljakut. Teave, et USA boikoteeris 1980. aasta Moskva-Tallinna olümpiamänge, jätab seltskonna külmaks. Küll aga ajab neid naerma anekdoot põdurast Leonid Bre˛nevist, kes olevat suutnud mänge avades paberilt ette lugeda vaid viis o-tähte.
Pirital teeme väikese haagi jahisadamasse ja sõidame siis Toompeale.
Kell 10.08 pargime ennast Pika Hermanni juurde ning jalutame Lossi platsile. Turistid saavad teada, millal ehitati loss ja kogu Toompea, millal loodi parlament. Ootamatult uurib miamilanna Ruslin, mitu naist on riigikogus. Kuuldes, et neid on viiendik, vastab ta: «Vähe. Ja ma tahaksin nendega kokku saada!» Riigikogus käimist ei ole aga mõnetunnisel Tallinna väisamisel ette nähtud.
Küll trügib ameeriklaste juurde noormees, kes üritab vilkalt kaupa teha. Üheksa Tallinna või Nevski katedraali vaatega postkaardi eest küsib ta 2 dollarit ehk 25 krooni. Ostjaid ei leidu.
«Meile aitab merevaigust ja matrjoškadest!»
Mida ameeriklased Eestist arvavad?
«Oleme vaimustuses. Suur ja pikk ajalugu, edasiminek majanduses ning puhtad tänavad!» õhkavad Ruslin, Joice ja Dan. Suveniirid? Ruslin teatab kategooriliselt:
«Andsin endale tõotuse – mitte grammigi merevaiku ega matrjoškasid!» Ta abikaasa Dan lisab kohe, et sai eelmises peatuspaigas Peterburis neist mürgituse. «Müüge enda asju! Ärge pakkuge meile merevaiku!» soovitab ta.
Kiirelt jalutatakse läbi kaks kirikut ja Kohtu tänava vaateplatvorm. Viimases peibutavad müüjad turiste postkaartide ja värskete metsmaasikatega. Ostjaid on vähe.
Küll lähevad ameeriklaste rahakotid valla Kiriku platsi meenepoes. Kes soetab üle 4000 krooni maksva merevaigust ehte, kes ripatsi või prossi.
Ainus, kes hullusest näib pääsevat, on Miamist reisile tulnud Richard. Ta kuulas kogu Tallinna-visiidi ajal klappidest raadiot.
«Avastasin klassikaraadio. Floridas on niisuguseid jaamu vist viis või kuus, kuid siin vaid üks,» räägib ta.
Kell 11.45 sõidavad turistid Toompealt sadamasse. Kaks tundi hiljem lahkub lõbusõidulaev Century Tallinnast, et järgmisel päeval silduda Kopenhaagenis.
Kokku peaks tänavu suvel Tallinna sellise lühituuriga väisama vähemalt 300 000 lõbuturisti.
24 500 krooni eest Euroopas
Celebrity Cruise’i korraldatavad Läänemere lõbusõidud saavad tavaliselt alguse Amsterdamist. 12 päevaga käivad lennukiga Hollandisse saabuvad ameeriklased Oslos, Stockholmis, Helsingis, Peterburis, Tallinnas ja Kopenhaagenis. Kogu reis maksab ühele inimesele 2000 dollarit ehk 24 500 krooni. Lennukipilet Amsterdami ja tagasi peale selle.
Lõbusõidulaev Century käis Tallinnas võidupühal ja 5. juulil. Suve lõpuni väisab alus Eestit veel neljal korral.
Lõbuturisti elu Tallinnas: kiirekskursioon ja merevaigumeened
SL Õhtuleht
07.07.2006 |
