Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne (vähem praktiline), eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi, meenutas (meene)...
Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse.
Kogukonnad olid muutunud paikseks ning eduka küttimise märgiks võeti alati trofeesi...
Suveniiril oli osa ka sõdimise, sõjaretkede olemusest, võidu retoorikast...
Suveniirid muutusid staatuse, auhinna sünonüümiks, kinnitades keda on võidetud, kus on käidud...
Tihti osteti reisilt kingitusi neile, kes reisil ei käinud, trend mis on omane paljudele kultuuridele.
“Isik kes saab endale lubada reisi, saab endale lubada ka tuua sealt midagi kaasa”
Ehk peale paljude muljete, mälestuste, uute kogemuste, sooviti nende kinnituseks ka midagi materjaalset.
Suveniirist sai kultuse objekt, eelkõige nende jutustuste ja legendide pärast mis temaga alati kaasnesid...
Ta oli osa sellest vaimsusest mida reisil kogeti ja millele oli nüüd antud materjalistlik vorm...
“Tema väärtus on psühholoogiline. Kui pilt, mis toob meelde elamused, kogemused, inimesed, kellega seoses ta hangitud on”...
Ülemaailmse kommertseerumise võidukäigul 19 saj. tootmine mehhaniseerus. Riikide, kultuuride ja rahvaste piirid muutusid pigem geograafilisteks. Inimeste käitumis- ja tarbimisharjumused ühtlustusid ja suveniirist sai kommertsi üks osa.
Ta hakkas esindama seda mis on rahvuskultuurides erinevat, mitte ühist... Justkui alternatiiv massmoele, popile, olles siiski selle lahutamatu osa. Ta andis meile kõigile võimaluse saada osaks sellest millestki, mis oli enne vaid väheste ja väljavalitute privileeg (a´la Mona Lisa pildiga T-särgid Pariisi suveniiripoodides).
Turismist ja turismindusest sai terve tööstus. Inimesed, kes reisisid, soovisid kogeda ja tarbida midagi enneolematut, midagi, mida kodust ei saa. Suveniirikaubandusest sai üks osa turismitööstusest...
Maailma turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti aastal 2006 maailmas üle 800 miljoni rahvusvahelise reisi.
Tekkis omaette nähtus-, Suveniiripoed. Need olid kas väliletid või kauplused mis asusid turismipiirkondade, turismiobjektide ja vaatamisväärsuste läheduses ja mis olid mõeldud eelkõge turistidele.
Seal müüdu päritolu oli küll tihti kaheldav, kuid siiski pakkusid nad just selle piirkonnale omast sümboolikat.
Eri rahvustel on suveniire mis on maailmas üldtuntud.
Matrjoska vene kultuurist, mis oma populaarsuse poolest on muutunud suveniiri sünonüümiks.
Egiptuse püramiidid, uue trendina vesipiip.
Aafrikast väärispuidust kujud...
Põhjamaadest Trollid, Viikingid...
Itaaliast kogu Roomaaegne kultuur, ja sellege seotud savi ja portselan kujukesed...
Just kujukestest, figuuridest sai suveniiri üks põhiväljendusi. Selleks olid ka T-särgid, kohvikruusid, postkaardid, pehmed loomad, mütsid, välgumihklid, pastakad, tuhatoosid jne.
Suveniirinduse tähtsust, kultuur ja kommete kommertseerumisel ja poppkultuuri tekkimisel ei saa alahinnata.
Ta tõi meile kätte midagi unikaalset, mida me ei osanud ettegi kujutada. Ta avardas meie vaimu- ja mõttemaailma. Ta näitas, et vaatamata sellele, kui sarnased me oma olemuselt oleme, oleme me oma põhiväärtustelt siiski erinevad...
Ühest küljest hoiab suveniir elus kultuuri traditsioonilisemat osa ja annab võimaluse demonstreerida (müüa) midagi just sellele kultuurile omast, eripära. Teisest küljest aga, olles ületanud teatud piiri, on tal võime saada osaks ülemaailmsest trendist, muutudes nii kogu maailma kultuuri üheks osaks e. sümboliks (näiteks Jõulud).
“Suveniir on kunsti ja loomingu lihtsam-, arusaadavam vorm, andes meile maitse selle kõige väärtuslikumast osast”...
M e e n e d O Ü
www.suveniirid.ee |
